Ma õpin...

Ma ei ole blogimist ära unustanud! Ligi 2 kuud vaikust, miks? Sest loll on see, kes vabandust ei leia :D Minu vabandus on see, et pärast ülikooli ma ei ole harjunud igapäevase kodutööga nagu seda anti põhikoolis ja gümnaasiumis. Õppimist ühesõnaga jagub ja kui on nädalavahetus, siis püüan ikka Xiameni linnas käia ja vaadata, mis mujal maailmas (st väljaspool kampust) toimub.

Hinneteks mul ikka ilusad A tähed :) 7.-11. november olid juba esimesed eksamid. Ingliskeelne nimetus on neil Mid-term Examination. Kahjuks minu hiina keele kuulamise tunni õpetajal võtab väga kaua aega eksamitööde parandamine ja see on ainuke tulemus, mida ma ikka veel ei tea. Teised tulemused olid 100 palli süsteemis järgmised:
Hiina keele grammatika: 85
Hiina keele suuline: 94

1. oktoobril tähistasid hiinlased Hiina Rahvavabariigi välja kuulutamist ja sellega kaasnes nädala pikkune puhkus koolist. Meie otsustasime oma väikese grupiga reisida 3-4h rongisõidu kaugusel asuvasse linna nimega Wuyi Shan (tõlkes Wuyi mägi). Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis veetsime seal 3 päeva. Kõik kolm päeva veetsime Wuyi mäe rahvuspargis. Seal on mitmeid mitmeid matkaradasid, millega kaasnevad imekaunid loodusvaated.

Mõned pildid ka.

Nii juhtub kui kõikidel hiinlastel on ühel ajal vaba päev

Meie väike matkagrupp. Mu nägu jäi kahjuks poolenisti mu toakaaslase taha peitu, aga igal teisel pildil oli kellegi nägu ikka liiga udune ja mis sada viga veel.

Oktoobris oli ka mu sünnipäev. Minu imearmas toakaaslane korraldas mulle üllatussünnipäevapeo. Sain ka väiksemaid sünnipäeva kingitusi ja väga toredalt sai sünnipäev peetud. Koogi peal on muidugi hiina keeles: "Palju õnne sünnipäevaks!"

Fototõestus

Ilm siin veel soe. Keskmiselt 20 kraadi, öösiti muidugi vähem. Vahepeal aga oli juba päris külm (võrreldes 30+ kraadiga), nii umbes 16 kraadi. Lippasin siis ruttu talveasju ostma, aga näed polegi veel vaja :) Soojad tervitused Eestimaale! Püüan kõigest väest tublim oma blogiga olla.

再见 Zàijiàn ehk järgmise korrani!

Koolielu

Seekord räägin lühidalt koolielust. Kool hakkas pihta alles eelmisel nädalal (19. september). Seega ainult poolteist nädalat olen saanud koolis käia ja juba täna (kolmapäeval) on meil vaba päev, sest öösel oli Xiameni lähedal taifuun. Seekord taifuun mind ei mõjutanud. Ainult nii palju, et vihmane on väljas. Mina muidugi sain alles koolis teada, et tunnid jäävad ära. Nägin, et seal ei ole mitte kedagi. Olen vist üks eeskujulik õpilane ikka küll. Lähen isegi vihmaga kooli :)

Keeletesti järgi paigutati mind ühte paljudesse kesktaseme gruppidesse. Mina olen enda tasemega rahul. See ei ole liialt raske, aga samas ei ole ka liialt kerge. Õpiku teemad ei ole rasked, aga õpetaja tempo on üsna kiire, mistõttu peab koguaeg tunnis tähele panema. Minule see väga meeldib, sest hiinlaste kõnekeel ongi väga kiire ning niimoodi ma harjun kiiret kõne kuulama :)

Tunniplaan on mul selline:

Nagu näha on mul 3 erinevat ainet: Hiina keele suuline, Hiina keele kuulamine ja see nö kõige tavalisem tund (selline nagu koolides keeletunnid ikka on), mida ma edaspidi siis nimetan kirjalikuks Hiina keele tunniks. Kuulamine ja suuline on mõlemad 2 korda nädalas, kirjalik 5 korda nädalas. 

Neljapäeva õhtusse lisandub mul vabaaine, milleks on kungfu/tai chi. Seega reede on vaba! Mulle sobib!

Õpikud pidin ka soetama. Neid minu stipendium kahjuks ei katnud. Õnneks ei olnud õpikud väga kallid. Kõik kokku maksid 149¥, seega umbes 20€.

Kodutööd antakse igapäev. Seda ei ole väga palju, kuid logelemiseks aega pole :) Seega pärast koolitunde tuleb kohe jälle õppima hakata, siis sööma ja siis magama. Või enne sööma, siis õppima ja siis magama. :P

Esimesed hinded olen ka saanud juba. Mina olen nendega väga rahul, sest üheks hindeks on A ja teiseks hindeks A+ (ehk 5 ja 5+).

Fototõestus

再见 Zàijiàn ehk järgmise korrani!

Taifuun Meranti: GALERII

Järgmine postitus pidi küll olema ühiselamust ja muidu elust, kuid meid tabas eile öösel taifuun Meranti. Sama tugev taifuun oli viimati siin piirkonnas 1946.a. Kuigi taifuun tabas meid öösel jäid päeval kõik tunnid ära ning uutel õpilastel, nagu minul, jäi avatseremoonia ära. Samuti ei saanud õpikuid ostma minna. Ühesõnaga absoluutselt igasugused tegevused tühistati. Inimestel soovitati toas püsida ning vett ja süüa varuda, mis tähendas, et poed olid rahvast pungil. Järjekorrad ulatusid kassadest poe lõpuni välja ja riiulite vahelt veel tagasi ka. Inimesed krahmasid vett ja nuudleid justkui homset polekski tulemas.

Majadest kadus või võeti teadlikult ära elekter ja vesi. Mõndades kohtades on elekter juba tagasi aga vett pidi kella 8 õhtuni ootama.

Ega siin pikka juttu pole. Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Nii palju võin öelda, et öösel oli VÄGA KÕVA tuul ja vihm ning rõdu uksed kolisesid mõnusalt. Õue minnes oleks vist Pekingis omadega lõpetanud :D

Kvaliteet on halb, aga terve pood oli rahvast täis.

Järgmised pildid on minu kampusest:

Xiamen'i linnas on olukord pisut hullem:

Tundub, et nad püüavad korda luua linna.

Aknatööstusel on palju tööd :)

Mina olen igatahes elu ja tervise juures :) Igaksjuhuks ka mainin, et kõik pildid ei ole minu tehtud. Ma olen terve päeva ühikas olnud, sest absoluutselt mitte midagi pole kahjuks teha. Nüüd on meil vähemasti elekter ja internett, ainult vett ootame veel.

再见 Zàijiàn ehk järgmise korrani!

Ma olen nüüd Hiinas!

Sissejuhatuseks nii palju, et 2016/2017 õppeaasta olen otsustanud veeta Hiinas. Lõpetasin küll kevadel Tallinna Ülikoolis Hiina keele ja kultuuri eriala, kuid keelt päris suhu ikka ei saanud, seega veedan aastakese Hiinas elades :)

Minu reisimarsruut oli selline: Tallinn-Helsingi-Hong Kong-Xiamen. Hong Kongis oli mul järgmise lennuni nii palju aega, et otsustasin korra linnas käia. Lennujaamast sõitis kiirrong linna ja tagasi. Rong sõitis nii kiiresti, et rongi aknast oli võimatu pilti teha. Küll aga sain mõned pildid pilvelõhkujatest Hong Kongis.

Nii kõrge, et ei mahu pildile

vaade linnale

veel kõrgeid maju

Söögikord Hong Kongi lennujaamas

Hong Kongi esmamulje mulje oli väga hea. Nagu polekski Hiinas. Selline segu erinevatest kultuuridest, aga ma ei jõudnud muidugi palju ringi käia.

Kui ma aga Xiameni jõudsin, siis oli juba Hiina tunne küll. Lennuki pealt maha tulles otsisin kust takso peale saab. Lõpuks sain aru, et see hunnik inimesi oli hoopis järjekord takso peale. Enne kui ma jõudsin järjekorra lõppu kõndida tuli minu juurde Hiina mees ja küsis kuhu ma minna tahan, et ta viib mu ära. Maksumuse ütles ta nii kiiresti, et mitte midagi ei saanud aru. Aru sain sellest, et see mingi õige takso mees ei ole. Ja üsna ruttu tuli ka turvamees toda meest ära ajama. Niisiis läksin saba lõppu, et takso peale saada. Taksojuht, aga ei teadnud kuhu sõita, kuigi mul oli hiina märkidega aadress. Tiirutasime, mis me tiirutasime, aga lõpuks jõudsin pärale.Võib olla taksojuht ei tahtnudki kohe aadressi leida, vaid sõitu pikemaks teha. Kes teab :)

takso järjekord

Hiina tulin Konfutsiuse Instituudi stipendiumiga, seega õppemaks, majutus ühiselamus ning meditsiinikindlustus on nende poolt kinni makstud. Samuti saab igakuist taskuraha 2500 rmb ehk pisut üle 300€, millest peaks ilusti piisama. Minu kanda olid lennupiletid, viisa jm reisikulutused ning koha peal õpikud jm. Stipendiumile kandideerimiseks olid vajalikud HSK ja HSKK sertifikaadid (hiina keele standardiseeritud test, mille tulemusi aktsepteeritakse üle maailma), ülikoolis õppimist kinnitav tõend koos õppetulemustega, soovituskiri Konfutsiuse Instituudist ning motivatsioonikiri hiina keeles.

Ülikooliks valisin mina Xiamen'i ülikooli. See asub Lõuna-Hiinas, Taiwani saar asub siit kohe üle mere. Xiamen asub subtroopilises kliimavöötmes, seega päris talve ma see aasta ei näegi. Praegu on siin keskmine temperatuur päeval 30 kraadi ning päikese käes vast 40 isegi. Mina igatahes suutsin juba väikese päikesepõletuse omale saada. Talvel peaks olema umbes 10-15 kraadi sooja, kuid siinsetes majades ei ole soojustust seega võib talv päris külm tunduda, aga see kestab ainult lühikest aega. Peamine põhjus miks ma Xiameni valisin on siinne õhukvaliteet. Xiameni õhusaastatus on palju, palju väiksem kui teistes Hiina linnades. Seda tõendab asjaolu, et siin näeb sinist taevast ja ma suutsin natuke liiga palju päikest saada :) Xiameni ülikool  asutati 1921. aastal ning on üks top 20 koolist Hiinas (olles 11. kohal).

Mina õpin Overseas Education College's (Kolledž välismaalastele), mis asub Xiang'an kampuses. Xiang'an kampus asub linnast umbes 1h bussisõidu kaugusel või 30-40min autosõidu kaugusel (ilma ummikuta). Mulle täitsa meeldib, et kampus linnast kaugemal on, sest see tähendab, et siin ei ole liiklusmüra ja on muidu rahulikum. Kampus ise on hästi SUUUUUUR. Väravates ühikani on umbes 30min kõndimist. Kuna nii palju kõndimist on päris tülikas, siis enamik õpilasi ostab omale jalgartta. Nii tegin ka mina. Ratas maksis 250 rmb, loodan, et aastakese ehk peab vastu. Väga kvaliteetne ta ei tundu.

Sellisest putkast siis sai ratas soetatud

Ja selline ta siis on.

Järgmine kord räägin elust ülikoolilinnakust ja muidu elust :)
再见 Zàijiàn ehk järgmise korrani!